Mokume cane

Eile oli kaua oodatud polümeersavi õpituba. Juhendajaks praktik Heret, kes aastaid polümeersavist ehteid teinud. Me keegi ei kujutanud ette, mida me tegelikult tegema hakkame. Arvasime, et voolime natuke savi, paneme eri värvi üksteise otsa ja rullime ja siis keerutame kuulikesi. Tegelikult see nii lihtne ei olnud ja aega läks ka oluliselt rohkem, kui me ise arvasime.

Algselt oli Heretil plaan, et jagame seltskonna kaheks ja teeme eri tehnikaid aga sellest ei tulnud midagi välja ja me tegime kõik seda ühte tehnikat ehk siis mokume cane. Siinkohal peab kohe ära ka rääkima, et see oli ilmselt tuhandetest tehnikatest vaid üks. Ja me jõudsimegi vaid seda ühte tehnikat teha.

Aga nüüd mokume tehnikast - eri värvi polümeersavi tuli mudida ja rullida pannkoogiks, siis need üksteise peale panna ja jälle mudida. Seejärel lõikasime pannkooki ühtepidi ja teistpidi ja panime tükikesed üksteise peale, millest tekkiski selline triibuline kook. Ja siis torkasime koogi tikuga läbi ja lõikasime sälkusid sisse ja jälle mudimist. Ahjaa, ühel hetkel lisasime ka musta värvi spagette savile. Peale triibulise koogi tekkimist tuli kõige ohtlikum töö - tuli lõigata filee tükikesed, mis hiljem kuulikeste peale pannakse, et tekiks ilus muster. Selle tegevuse juures juhtus niimõnelgi äpardusi, sest noad on teravad ja näpud ei ole kuigi kiired.

Kuulikesi küpsetasime elektriahjus 100-110 kraadi juures 20-30 minutit. Ja tulemuseks olid ilusad kuulid, mille paela või traadiotsa ajamise tulemusena valmisidki kaelakeed, käevõrud ja Hereti painutamis osakusega ilusad kõrvarõngad, mis kohe ka kõrvas koha leidsid.

Muidugi peaks veel kuulikesed üle lakkima, lakkida saab spetsiaalse lakiga aga sellega jääb natuke kleepuma, saab lakkida ka tavalise läbipaistva küünelakiga aga siis peab arvestama sellega, et väga tiheda kandmise ja teiste ehetega kokkupuutel tuleb lakk maha.

Heretil olid kaasas ka erinevad ehetetarvikud, mida ehete valmistamisel vaja on ja kõik kohalolijad said nõu küsida, kuidas ikka kõige paremini ehteid teha oleks. Aga ilmselt oli küsimusi rohkem, millele oleks soovinud vastuseid saada aga aeg oli paraku piiratud.

Nii nagu eelmises postituses sai kirjutaud, et kui savi meeldib, siis vaja ju koju ka vastavat kraami muretseda. Ehk siis, süües kasvab isu!

Kui huvi on jätkuvalt suur, siis Heret on nõus meiega veel oma teadmisi jagama.