Eile oli siis esimene sissejuhatav osa lapitehnika maailma. Peab kohe ütlema, et see teema tundub olevat ammendamatu ja me saaksime ilmselt seda jätkata mitu aastat.
Aga siiski, tulen tagasi eilse juurde - Kuusalu õmblejal Üllel, kes oli lahkesti nõus meid juhendama, oli kaasas hulga erinevaid proovilappe, pooleliolevaid töid, raamatuid, mida me siis ahhetades ja endasse ahmides vaatasime. Eesmärgiks oli tutvust teha, et järgmine teisipäev oleks juba ideid mida võiks hakata ise tegema.
Esimesel korral proovisime kätt ka - nimelt oli Üllel kaasas 5 ja 6 nurksed tükikesed, mida oma vahel vaja siis kokku õmmelda. Töö oli järgmine: šablooni peale õmmelda riidetükk ja siis omavahel küljed kokku - puhas käsitöö, õmblusmasinaga ligi ei saa. Tegime hulga tööd kamba peale ära.
Oluline info neile, kellel ei ole nn õmblusjääke - Üllelt saab, lähete tema juurde Käsitöökambrisse, Soodla tee ääres (Kuusalus), ütled, et oled teisipäevakute käsitööline ja hädasti vajad lappe, Ülle kaevab oma suurepärase kangajääkide varu välja ja Sinul jääb üle vaid välja valida ja järgmisel korral nn tundi kaasa võtta. Ja küsi kindlasti, mis sa võlgned, sest Ülle on neid aastakümneid kogunud ja hoidnud.
Ja üks idee veel - Eestis on üks vahva naine kes on lapitehnika alase raamatu (http://www.apollo.ee/product.php/0306108) välja andnud ja kelle juurde saab minna ekskursioonile -(täitsa nõuka aegne sõna või ei ole?). Me võiks ka minna, vaadake http://www.marjamatiisen.com/est
Seega kohtume uuel teisipäeval - kaks tundi käsitööd naise tervisele on parem kui arstirohud!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar