pühapäev, 21. märts 2010

Savitoa vol II


Esimesel pildil: selline näeb välja põletusahi koos kraamiga enne põletust
Teisel, kolmandal ja neljandal pildil: tassid mida tegime eile Kolga savitoas
Sellest võib sõltuvusse sattuda. Ausõna. Kui esimene kord savitoas saime hakkama kolme tunniga, siis seekord kadus aeg nii kiirelt käest, et koju jõudsime vaevu-vaevu keskööks. Lõbusa jutuvestmise saatel alustasime oma eelmisel korral meisterdatud asjade glasuurimist. Kuigi glasuurimine on üks keeruline töö, piirdusime meie lihtsate võtete ja töövahenditega. Muuhulgas pean mainima, et nägime ühte tassi, kuhu olid rombikujuliste kujunditena proovitud peale maalida erinevad glasuurid - niiöelda proovitööna. Õrnroosa toon pidavat näiteks peale ahjus põletamist muutuma hoopis mustaks. Seetõttu jääme meiegi oma töid ootama, mis neist peale põletust saab.
Seejärel võtsime kätte kruuside meisterdamise. Igaüks sai vastavalt oma tahtmisele savilehest sobiva suurusega tassi välja mõõta - pean ütlema, et kõik mõõtsid endale ikka korraliku mehise ja suure sangaga tassi. Õhtul kell 11 oli minul igastahes pea küll tühi mis tühi, et tassile kaunistused peale mõtelda, seetõttu kopeerisin natuke teiste ideid, aga Kerli näiteks voolis oma kruusile peale kenad lillekesed.Seekord olen postituses küll natuke sõnaaher, aga las pildid räägivad iseenda eest:)
Kai

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

No vot siis. Aga peab tunnistama, et mul ei oleks nii palju kannatust. aga kui keegi mulle midagi sellist isetehtudhästitehtud kingiks, no rõõmu kui palju :)
Jõudu. Helena

Kerli ütles ...

Mina olen ennast ka alati kärsituks inimeseks pidanud kellele selline nokitsemine ei sobi aga võta näpust - ma naudin seda tohutult. Selline tunne on et aeg peatub ja oled hoopis mujal kaugel kaugel loomingumaal. See on suurepärane tunne!!