Savi ilu ja võlu

Meie esimene saviga toimetamise õhtu on seljataga.

Laupäeva õhtupimeduses võtsime viiekesi kohad sisse Kolga savitoas, kus esmalt saime kätte tumedamat tooni savitükid, mis on algajale voolijale just sobilik ja ei ole nii pretensioonikas - kuivab aeglasemalt. Igaüks meist hakkas tennispalli suurusest savitükist väikest anumat vormima. Kui igaühe "lähtepunkt" oli üks ja sama, siis käte alt ilmusid välja aga suht erinevat laadi kausid - ühe käte vahel kohvitassi sarnane, teisel jälle Puhhi meepotti meenutav potike, kolmanda (ehk minu) meistriteos tundus aga hoopis lillepoti kategooriasse kuuluvat:) Oma potikeste peal saime seejärel harjutada ka mustri joonistamist - siin lasi igaüks oma fantaasial lennata. Potikesed said siis kiirelt igaüks signeeringu ja seejärel riiulile kuivama.

Siis usaldati meie kätte juba natuke teist sorti savi. Kahjuks ei mäleta erinevate savitüüpide markeeringuid, aga savidel on kõigil oma nö kood, mis koosneb kolmest numbrist. Heledamat sorti savist tegime igaüks endale kõigepealt põhja, seejärel hakkasime käte vahel rullitud savivorstikestega seinu üles ehitama ja neid "vorstikesi" omavahel siduma. Peab mainima, et siin õige lõbu alles lahti läks - nüüd sai igaüks vabad käed. Paar kuud tagasi kuulasin Urmas Sõõrumaa intervjuud, kus ta ütles, et enne kui ta kellegagi äri hakkab ajama, mängib ta temaga kõigepealt tennist. Tennisemängust loeb ta inimese iseloomu ja oleku kohta väga palju välja. Näiteks seda, kes on võitleja, kes annab kergesti alla. Kes on agressiivsem, kes tagasihoidlikum - nii nagu tennisemängus, käitub inimene seega ka äris. Siinkohal pean võrdluseks tooma ka keraamika - inimese iseloom joonistub ka siin suht kenasti välja. Mõni silub servadel olevad minipraod piinliku täpsusega siledaks, mõnele meeldib just ebakorrapärasus. Mõni võtab kohe suurelt ette, mõni piirdub tagasihoidlikuma teosega. Nii et kui kellelgi uus äripartner silmapiiril, siis minge kõigepealt ja fantaseerige saviga:)

Kokkuvõtteks võin öelda, et õhtul kell kümme astusime uksest välja väga rahulolevana ja mis muud ongi õnneks vaja! Tööd jäid nüüd kuivama - puhastamised, põletused ja glasuurimised jäävad oma aega ootama.

P.S. Helena, me tegime ikka lõpetuseks kõik paar nööpi ka, need olid nagu täpiks i peale:)

Kai (kes nägi ööl vastu pühapäeva savi ka unes)