Kõik algas sellest, et ühel Soome-reisil sattusin ühte tuppa heledapäise näitsikuga, kellel oli väga kummaline ürp seljas – lipp lipi peal, lapp lapi peal… Aga väga pilkupüüdev ja kaunis. Hiljem selgus, et see ongi lapivammus. Ja selle autoriks ning kandjaks Mamsel Jaanika Jaanioja Käsitöötalust Vihula vallast.
Mamsel Jaanika kudumeid ülevaatamas
Üks mõte viis teiseni ja septembris esitasid meie tublid koostegemise ärgitajad Kerli ning Piret Leaderisse projekti, mille võiks kokku võtta lühidalt – Meie tahame ka!
Projekt sai positiivse vastuse.
Nüüd, kui käsitööõhtu kutse käes, algas kodudes paanika. Kust leida sobivat materjali? Vaja oleks kantud-kulunud-vanunud villakudumeid, kuid need ju kõik prügikastis. Ise tuhnisin läbi oma keldri ja kolleeg Maire pööningu. Midagi ikka leidsin ka.
Üllatus-üllatus! Kuusalu rahvamajja oli tulnud 26 neidu-noorikut-naist vanaemadest lapselasteni. Jaanika oma tuntud toreduses oli kaasa võtnud sületäie näidisvammuseid ja muud huvitavat. Üks kihvtim kui teine. Ja uskumatu, kuidas ning millest tehtud. Täielik taaskasutus.
Aga kas ja kus just mina selliseid ka kanda julgeksin? Liiga silmatorkavad, kuid samas nii stiilsed. No pole viga, mina võin teha sellised, mis mulle sobivad. Jaanika jutu järgi on see nii lihtne ja igasugusest materjalist võimalik.
Tutvustusring tegi veidi ärevaks – puha käsitööässad ja rätsepad reas. Uhh! Õnneks siiski paar minusugust kah. Tuge andsid ka oma kallid töökaaslased – vallamajast lausa 5 naist kohal.
Ega ma seda hakkagi kirjeldama, mida me täpselt tegime. Pealegi oli igaühe jõudlus ja loomepuhang erinev. Niipalju olgu siiski öeldud, et 4 kamsikut sai tükkideks lõigatud – ilusad toredad tükid tulid.
Ja need on esimesed katsetused.
Kodutööks jäi proovilapi ettevalmistamine. Päris asjaks läheb alles järgmises tunnis. Põnev!
2 kommentaari:
Suur tänu kohaletulnutele ja erilised tänud mamsel Jaanikale.
Tänud ka Millile emotsiooni jagamise eest.
Aitäh, Piret ja Kerli, et üliarendava ja inspireeriva töötoa meie kodukanti "kätte tõite"!!! Minu loomepuhang viis mind täna paariks tunniks pööningule (igas mõttes:) kolama ja tuli välja, et suures remondituhinas ei olnudki kõike vana ja väärtuslikku ära visanud, oi kui hea oli seda tõdeda :)
Võtan asja taastkasutuse aspektist ja teen oma mantli või jaki ainult oma pere mälestusi kandvatest rõivatükkidest. Eks näha ole mis välja kukub!
Kohtumiseni järgmisel korral!
Elina
Postita kommentaar