Tuletan meile kõigile meelde, et esmaspäeval kella 18.00ni saab teha e-posti teel tellimust OTTist. OTTist on võimalik muretseda jõululauale head ja paremat, alustades leivategijate Aive ja Kai kodusküpsetatud leivast. Mõlemad suurepärased leivategijad. Rääkimata kartulitest, porganditest ja peetidest, mis kasvatatud meie oma koduvallas Inna Malmi ja Ott Lõokese poolt. Nüüd ju ka võimalus taas osta hapukapsast, sedagi Inna kapsatünnidest – milline jõululaud saab läbi ilma hapukapsata? Ja ega siis ilma piimatootedeta läbi saa - Aili ja Antsu lehmad on lahkesti meie teenistuses.
Tervise huvides on mõistlik iga päev süüa astelpajumarju ja see suurepärane võimalus on OTTis täiesti olemas, kui osta mahedalt toodetud marju ja mahla. Puhas tervis!
Ja turulehelt http://kuusaluott.weebly.com/turg.html otse tootjaga ühendust võttes saab endale muretseda küüslauku, hoidiseid, piparkoogitainast. Mis võiks olla suurepärasem võimalus, kui kodukohast muretsetud toidukaup? Ja tegelikult tunnistagem, sellega aitame kaasa sellele, et Kuusalu ei muutuks lihtsalt kohaks, kus linnas tööl käiv inimene magamas käib.
Loomulikult jäi palju pakkumisi siit postitusest välja aga täpsema info saate OTTi kodulehelt http://kuusaluott.weebly.com/index.html
Siin kohal julgen veel meelde tuletada, et Kuusalus on Otse Tootjalt Tarbijale ehk siis meile kõigile tuttav OTT vabariigis ainulaadne projekt. OTT on vabatahtlike poolt loodud Prantsusmaa samalaadse projekti – kaubajagamise järgi, mis seal on suurepäraselt toimunud juba 9 aastat.
Nagu me kõik teame, pole meie riigis kuigi aktiivselt kaasatud inimesi vabatahtlikeks, põhjuseid on erinevaid (loe täpsemalt nt http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-6481/Eestis-on-vabatahtlike-potentsiaal-rakendamata) ja nende lahti kirjutame pole hetke eesmärk. Aga see, mis sellest eelpoolnimetatud artiklist mulle kõlama jäi oli lause „Suurem sotsiaalne sidusus tagab parema elu ja ettevõtluskeskkonna. Lisaks aitab vabatahtlikuna tegutsemine kaasa heaks kodanikuks kasvamisele ja on rohuks ühiskonnast võõrandumise vastu. Inimese tasandil aitab see kaasa eneseteostusele. Vabatahtlikud on reeglina aktiivsemad, õnnelikumad ja eluga rohkem rahul“. Seega minu poolne üleskutse, kui keegi soovib natuke aidata OTTi, tellimuste kokkulugemisega esmaspäeva õhtuti, siis andke julgelt endast teada e-posti aadressil aivesarjas@hot.ee.
pühapäev, 6. detsember 2009
Mokume cane
Eile oli kaua oodatud polümeersavi õpituba. Juhendajaks praktik Heret, kes aastaid polümeersavist ehteid teinud. Me keegi ei kujutanud ette, mida me tegelikult tegema hakkame. Arvasime, et voolime natuke savi, paneme eri värvi üksteise otsa ja rullime ja siis keerutame kuulikesi. Tegelikult see nii lihtne ei olnud ja aega läks ka oluliselt rohkem, kui me ise arvasime.
Algselt oli Heretil plaan, et jagame seltskonna kaheks ja teeme eri tehnikaid aga sellest ei tulnud midagi välja ja me tegime kõik seda ühte tehnikat ehk siis mokume cane. Siinkohal peab kohe ära ka rääkima, et see oli ilmselt tuhandetest tehnikatest vaid üks. Ja me jõudsimegi vaid seda ühte tehnikat teha.
Aga nüüd mokume tehnikast - eri värvi polümeersavi tuli mudida ja rullida pannkoogiks, siis need üksteise peale panna ja jälle mudida. Seejärel lõikasime pannkooki ühtepidi ja teistpidi ja panime tükikesed üksteise peale, millest tekkiski selline triibuline kook. Ja siis torkasime koogi tikuga läbi ja lõikasime sälkusid sisse ja jälle mudimist. Ahjaa, ühel hetkel lisasime ka musta värvi spagette savile. Peale triibulise koogi tekkimist tuli kõige ohtlikum töö - tuli lõigata filee tükikesed, mis hiljem kuulikeste peale pannakse, et tekiks ilus muster. Selle tegevuse juures juhtus niimõnelgi äpardusi, sest noad on teravad ja näpud ei ole kuigi kiired.
Kuulikesi küpsetasime elektriahjus 100-110 kraadi juures 20-30 minutit. Ja tulemuseks olid ilusad kuulid, mille paela või traadiotsa ajamise tulemusena valmisidki kaelakeed, käevõrud ja Hereti painutamis osakusega ilusad kõrvarõngad, mis kohe ka kõrvas koha leidsid.
Muidugi peaks veel kuulikesed üle lakkima, lakkida saab spetsiaalse lakiga aga sellega jääb natuke 
kleepuma, saab lakkida ka tavalise läbipaistva küünelakiga aga siis peab arvestama sellega, et väga tiheda kandmise ja teiste ehetega kokkupuutel tuleb lakk maha.
kleepuma, saab lakkida ka tavalise läbipaistva küünelakiga aga siis peab arvestama sellega, et väga tiheda kandmise ja teiste ehetega kokkupuutel tuleb lakk maha.Heretil olid kaasas ka erinevad ehetetarvikud, mida ehete valmistamisel vaja on ja kõik kohalolijad said nõu küsida, kuidas ikka kõige paremini ehteid teha oleks. Aga ilmselt oli küsimusi rohkem, millele oleks soovinud vastuseid saada aga aeg oli paraku piiratud.
Nii nagu eelmises postituses sai kirjutaud, et kui savi meeldib, siis vaja ju koju ka vastavat kraami muretseda. Ehk siis, süües kasvab isu!
Kui huvi on jätkuvalt suur, siis Heret on nõus meiega veel oma teadmisi jagama.
neljapäev, 3. detsember 2009
III õpituba 5. detsembril - polümeersavist ehted
5. detsembril algusega kell 17.00 toimub Kuusalu rahvamajas polümeersavi ehete õpituba. Heret võtab kaasa kõik, mis seotud polümeersavi ja ehete valmistamisega.
Kaasa tuleb endal võtta lõikelaud või -matt (mis kannataks noa lõikeid), kipsinuga (tapeedinuga), paks marker rullimiseks (värv ei ole oluline:)).
Osavõtutasu on 100 krooni, mis tuleb tasuda kohapeal. Varasemate õpitubade kogemusest soovitan - võtke sularaha rohkem kaasa, sest kui polümeersavist vaimustute, siis tahate kojugi vahendeid muretseda.
Kaasa tuleb endal võtta lõikelaud või -matt (mis kannataks noa lõikeid), kipsinuga (tapeedinuga), paks marker rullimiseks (värv ei ole oluline:)).
Osavõtutasu on 100 krooni, mis tuleb tasuda kohapeal. Varasemate õpitubade kogemusest soovitan - võtke sularaha rohkem kaasa, sest kui polümeersavist vaimustute, siis tahate kojugi vahendeid muretseda.
Jussikese loterii
Kuusalu Lasteaed Jussikese hoolekogu korraldab 8-10. detsembrini lasteaia saalis jõulukohviku ja jõululoterii.
Kohvikus saab teetada ja kooki süüa ning loteriid osta (NB! iga loos võidab) kell 15:00-18:30.
JÕULUKOHVIKUST JA –LOTERIIST LAEKUV TULU ON HEATEGEVUSLIK JA PLANEERITUD LAVASTUSMÄNGUDE VAHENDITE JA REKVISIITIDE OSTMISEKS
JÕULUKOHVIKUST JA –LOTERIIST LAEKUV TULU ON HEATEGEVUSLIK JA PLANEERITUD LAVASTUSMÄNGUDE VAHENDITE JA REKVISIITIDE OSTMISEKS
Aga nüüd - kui keegi teist ei käi veel või ammu juba enam igapäevaselt lasteaias, siis teadmiseks, et jõululoterisse on võimalik tuua enda tehtud väikeseid ja SUURI meisterdusi. Näiteks kuuseehteid, kaarte, karpe, lilli, linikuid jne jne. Kui keegi teist soovib veel oma panust loterisse anda, siis andke teada e-mailile helena_aug@hotmail.com , telefonil 5298923.
Lasteaias sai kogumise aeg läbi aga järsku plahvatas, et võibolla on ka koostegemiserõõmus osalejad huvitatud oma panuse andmisest.
Tule kindlasti ja vaata loterii ka oma silmadega üle.
Kuidas kodus teha ..... (nipid ja kogemused omadelt)
Nagu mäletate mei etoimetamise avalöök oli seotud nn kokkumisega, esimene õpituba oli leivaküpsetamisest. Ja peale seda pole vastavateemalisi postitusi siia tulnud ja ka õpitubasid söögi tegemisest. Nüüd täidame selle tühiku kohe.
Kai kogemus valmistada kodus jogurtit:
Kuivõrd meil oli kord teispäeva õhtul juttu jogurtitest ja jogurti valmistamisest, siis minul tekkis kohe mõte ka ise see piimaroog valmis meisterdada. Viimaselt OTT-i kohtumiselt olin kodupoole sammunud, 5-liitrine maapiima täis tünn kaasas, siis vajas ka osa sellest kogusest rakendust. Jogurti retsepti sain minu poolt palavalt armastatud blogist: http://toidupildid.blogspot.com/2007/04/isetehtud-jogurt.html
Kuivõrd mul oli vaja piim esmalt kuumutada 80 kraadini ja siis jahutada 45 kraadini, siis olin natuke hädas sellega, kuidas temperatuure mõõta. Koduste vahenditega sai aga kõik korda - 80 kraadi sain kätte, kui piima sees hoidsin lihatermomeetri otsikut ja 45 kraadi sain kätte, kui üles leidsin laste vannitermomeetri (vot kui hea, et seda minema ei visanud - pole seda juba tükil ajal enam ju sihtotstarbeliselt kasutanud). Olles ühe liitri piima 1 dl Gefiluse maitsestamata jogurtiga seganud, jätsin segu seitsmeks tunniks sooja seisma ja seejärel segasin sisse õunamoosi. Polnud viga midagi, lapsed sõid ja ma ise ka.
Vajab vaid natuke veel harjutamist, et jogurti sisse tükke ei jääks.
P.S. Ülalpool viidatud blogis on ka kirjas, kuidas jogurtist ise toorjuustu teha, arvan, et tasub samuti proovimist.
Helena kogemus kodus tehtud jäätisega
Jah, kõik teavad, kuidas Helena muudkui räägib, kuidas teeb lastele jäätist. Ahahaaa, aga mul on ju tähtajatuna laenatud Tupperware jäätisevormid. Mis siis viga! Panen vormid valmis, teen tavalise mahlajoogi lastele (kasutan siiski vaid kodukeedetud mahla), valan topsikusse ja lasen külmuda. No mõned tunnid ikka. Võib teha mahla tavalisest natuke kangema, sest liiga lahja maitseb külmunud peast nagu vesi. Minu lastel meeldis seda ka limpsida.
Teine variant, millele ma samuti autoriõigusi ei julgeks võtta (teised ka kindlasti teinud): ostan poest joogijogurtit (või siis nüüd hakkan Kai õpetuse järgi ise tegema) ja maitsestatud torukohupiima (mis ka kindlasti on tegelikkuses käkitegu ise valmistada), segan omavahel ja jagan jällegi eelpool mainitud topsikutesse ära. Külmuvad küll kauem aga maitsevad huvitavad. Soovi korral lisada ka marju. Ideid maa ja ilm.Jõudu kõigile ja jagage nippe.
Ps. lugege Nipiraamatut
Kerli kogemus teha jäätist kodus:
Alguses leidsin ainult selliseid retsepte, kus tuli kasutada jäätisemasinat, seda imetabast aparaati mul muidugi ei ole ja jätkasin otsinguid. Leidsin! Nimelt leidisn suurepärase blogi, kus on kirjeldatud erinevaid viise jäätise valmistamisest kodus.
See asub sellisel aadressil http://kokkama.blogspot.com/2009/08/kodu-tehtud-mustsostra-vaarikajaatis.html aga vaata kindlasti kõiki retsepte jäätise valmistamisest http://kokkama.blogspot.com/search/label/J%C3%A4%C3%A4tis
Minu kogemus on vaid ühekordne, seega ei saa veel kogemusest rääkida aga plaanin jäätist veel teha. Mees ei arvanud sellest jäätisest midagi - pidi liiga rammus (!) olema, laps limpsis küll.
Mina võtsin poole väiksemad kogused, sest kartsin, et kui välja ei tule läheb kraam WC potist alla.
Retsept oli siis mul järgmine:
pool purki suhkruga kondentspiima,
4 dl 35%vahukoort (rõõska koort),
kirsimoos ja külmutatud kirsid.
Kirismoosiga oli selline lugu, et mul aias vanad kirsipuud, mis kannavad ohtralt vilju aga need on väiksed ja jube hapud. Korjasin neid ja proovisin teha moosi, väga hästi välja ei tulnud ja panin jääkülma paremaid aegu ootama. Ja muidugi need külmutatud kirsid - samuti hapud ja kivid välja võetud.
Vahustasin koore ära, et jääks nii nagu eelpool nimetatud blogis jutuks oli, lisasin kondenspiima, segasin korralikult läbi ja kallasin vormi, millega kogu kupatus sügavkülma läheb. Lisasin kirsimoosi ja kirsid, segasin natuke läbi, et jääks triibuline ja panin sügavkülma.
Mõned nipid, mis mul endale tundus, et on olulised: liiga kaua külmas hoides läheb hea kraam kivikõvaks; parim aeg on 3-4 tundi. Ja kui ongi kaua, siis tuleb enne söömist lasta toa temperatuuril olla, et tekiks söömiseks sobiv kõvadus. Kasutama peaks ikka hapumaid marju või moose, muidu läheb jäätis ikka väga väga magusaks.
Kai kogemus valmistada kodus jogurtit:
Kuivõrd meil oli kord teispäeva õhtul juttu jogurtitest ja jogurti valmistamisest, siis minul tekkis kohe mõte ka ise see piimaroog valmis meisterdada. Viimaselt OTT-i kohtumiselt olin kodupoole sammunud, 5-liitrine maapiima täis tünn kaasas, siis vajas ka osa sellest kogusest rakendust. Jogurti retsepti sain minu poolt palavalt armastatud blogist: http://toidupildid.blogspot.com/2007/04/isetehtud-jogurt.html
Kuivõrd mul oli vaja piim esmalt kuumutada 80 kraadini ja siis jahutada 45 kraadini, siis olin natuke hädas sellega, kuidas temperatuure mõõta. Koduste vahenditega sai aga kõik korda - 80 kraadi sain kätte, kui piima sees hoidsin lihatermomeetri otsikut ja 45 kraadi sain kätte, kui üles leidsin laste vannitermomeetri (vot kui hea, et seda minema ei visanud - pole seda juba tükil ajal enam ju sihtotstarbeliselt kasutanud). Olles ühe liitri piima 1 dl Gefiluse maitsestamata jogurtiga seganud, jätsin segu seitsmeks tunniks sooja seisma ja seejärel segasin sisse õunamoosi. Polnud viga midagi, lapsed sõid ja ma ise ka.
Vajab vaid natuke veel harjutamist, et jogurti sisse tükke ei jääks.
P.S. Ülalpool viidatud blogis on ka kirjas, kuidas jogurtist ise toorjuustu teha, arvan, et tasub samuti proovimist.
Helena kogemus kodus tehtud jäätisega
Jah, kõik teavad, kuidas Helena muudkui räägib, kuidas teeb lastele jäätist. Ahahaaa, aga mul on ju tähtajatuna laenatud Tupperware jäätisevormid. Mis siis viga! Panen vormid valmis, teen tavalise mahlajoogi lastele (kasutan siiski vaid kodukeedetud mahla), valan topsikusse ja lasen külmuda. No mõned tunnid ikka. Võib teha mahla tavalisest natuke kangema, sest liiga lahja maitseb külmunud peast nagu vesi. Minu lastel meeldis seda ka limpsida.
Teine variant, millele ma samuti autoriõigusi ei julgeks võtta (teised ka kindlasti teinud): ostan poest joogijogurtit (või siis nüüd hakkan Kai õpetuse järgi ise tegema) ja maitsestatud torukohupiima (mis ka kindlasti on tegelikkuses käkitegu ise valmistada), segan omavahel ja jagan jällegi eelpool mainitud topsikutesse ära. Külmuvad küll kauem aga maitsevad huvitavad. Soovi korral lisada ka marju. Ideid maa ja ilm.Jõudu kõigile ja jagage nippe.
Ps. lugege Nipiraamatut
Kerli kogemus teha jäätist kodus:
Alguses leidsin ainult selliseid retsepte, kus tuli kasutada jäätisemasinat, seda imetabast aparaati mul muidugi ei ole ja jätkasin otsinguid. Leidsin! Nimelt leidisn suurepärase blogi, kus on kirjeldatud erinevaid viise jäätise valmistamisest kodus.
See asub sellisel aadressil http://kokkama.blogspot.com/2009/08/kodu-tehtud-mustsostra-vaarikajaatis.html aga vaata kindlasti kõiki retsepte jäätise valmistamisest http://kokkama.blogspot.com/search/label/J%C3%A4%C3%A4tis
Minu kogemus on vaid ühekordne, seega ei saa veel kogemusest rääkida aga plaanin jäätist veel teha. Mees ei arvanud sellest jäätisest midagi - pidi liiga rammus (!) olema, laps limpsis küll.
Mina võtsin poole väiksemad kogused, sest kartsin, et kui välja ei tule läheb kraam WC potist alla.
Retsept oli siis mul järgmine:
pool purki suhkruga kondentspiima,
4 dl 35%vahukoort (rõõska koort),
kirsimoos ja külmutatud kirsid.
Kirismoosiga oli selline lugu, et mul aias vanad kirsipuud, mis kannavad ohtralt vilju aga need on väiksed ja jube hapud. Korjasin neid ja proovisin teha moosi, väga hästi välja ei tulnud ja panin jääkülma paremaid aegu ootama. Ja muidugi need külmutatud kirsid - samuti hapud ja kivid välja võetud.
Vahustasin koore ära, et jääks nii nagu eelpool nimetatud blogis jutuks oli, lisasin kondenspiima, segasin korralikult läbi ja kallasin vormi, millega kogu kupatus sügavkülma läheb. Lisasin kirsimoosi ja kirsid, segasin natuke läbi, et jääks triibuline ja panin sügavkülma.
Mõned nipid, mis mul endale tundus, et on olulised: liiga kaua külmas hoides läheb hea kraam kivikõvaks; parim aeg on 3-4 tundi. Ja kui ongi kaua, siis tuleb enne söömist lasta toa temperatuuril olla, et tekiks söömiseks sobiv kõvadus. Kasutama peaks ikka hapumaid marju või moose, muidu läheb jäätis ikka väga väga magusaks.
Tellimine:
Postitused (Atom)