Kui Helena eelmise postituse juurde kirjutas, et tuleb tore õpitoaga päev siis, noh… tegelikult ju oligi tore. Või õigem oleks öelda tõeliselt ekstreemne.
Et kui nüüd kõik ausalt ära rääkida tuleb alustada algusest. Natuke enne algust sain mina tuttavaks meie toredate telginaabritega – Lahemaalammas omanikega Taavi ja Imbiga. Kelle suurepäraseid tooteid sai kohapeal katsuda. Ja muidugi ei saanud ma ju ometi naabritelt maalambavilla lõnga ostmata jätta. Aga kes kohal ei käinud, neil tuleb uudistada kodulehte.
Aga nüüd selle juurde, miks me siis olime 10. septembril Kiius. Põhjus lihtne – Kiius oli Teopäev, päev mil oleks pidanud saama teha palju erinevat käsitööd ja tegelikult sai ka, paduvihma vahele. Meie olime kohal kaussidega, seebiga, kotitäie villaga ja päris arvestatava koguse pärlitega. Eesmärk õpetada vildist ehteid tegema. Noh, tegelikult pole seal midagi suurt õpetada, vaja vaid paar vihjet anda ja ongi tehtud. Meie põhiline „klientuur“ olid lapsed. Kes siis keerutasid ja mudisid ja voolisid pallikesi ning hiljem neile pärlikesi peale tikkisid. Lapsed on vahvad ja muidugi osavad.
Kuni ühel hetkel enam taevaluugid kinni ei läinudki ja siis aina sadas ja sadas ja sadas. Usute või mitte aga sadas nii palju ja nii kiiresti, et pinkide pealt pidime lapsi süles kuivemale alale viima! Ja siis saime me aru, et see koht, kus oli meie suurepärane töötuba avatud, oli veele ka parimaks kohaks koguneda ja mille peale meie ülielu kiiresti asjad kokku pakkisime ja tunnistasime looduse jõudu. Ekstreemsust tohutult …
Aga muidugi ei saa siin kohal tänamata jätta. Maarja, Helena ja Kristi- Suur Tänu, et abis olite.
Paraku jäi meil endil nägemata muud käsitööd ja toimetamised aga kuulsime, et kohal olid veel sepp, puumeister ja Virve Kerm keraamika õpituba.
Ükskord lisame ka mõne pildi seiklustest "Veneetsias".
