Homme 1. mail on Teemajas üleval Lapivammused Kuusalu moodi esimesel perioodil valminud tööd.
Samas ruumis on ka Mamsel Janika oma toimetamise ja kraamiga väljas ning lahkesti jagab infot, kuidas lapikotte on valmistatud.
Seega Mailaadale!!!
laupäev, 30. aprill 2011
Näitus Teemajas
Homme 1. mail on Teemajas üleval Lapivammused Kuusalu moodi esimesel perioodil valminud tööd.
Samas ruumis on ka Mamsel Janika oma toimetamise ja kraamiga väljas ning lahkesti jagab infot, kuidas lapikotte on valmistatud.
Seega Mailaadale!!!
neljapäev, 28. aprill 2011
Kuusalu RM üritused
- 7.mail kell 17:00 EMADEPÄEVAKONTSERT koos C-Jam tsellokvartetiga, Kuusalu Rahvamajas, sissepääs tasuta.
- 13.mail kell 19.00 Vana Baskini Teater „Äärmiselt piinlik“, Kuusalu Rahvamajas, PILET 10 €, sooduspilet 8 €. Piletid müügil Kuusalu Rahvamajas E-N 16:00-19:00
- 14.mai kell 10:00-13:00 KIRBUTURG, Kuusalu Rahvamajas.
- 15.mai kell 12:00 LILLIPUTTIDE TSIRKUS, kavas: joog, lõbusad klounid, mustkunstnikud, akrobaat rullidel, originaalne number „taldrikud“, tuvid, etendusest võtavad osa koerad DŽEK ja ARCI. PILET lastele 2 €, täiskasvanu 2,50 € ja perepilet (kolm inimest) 6 €. Piletid müügil Kuusalu Rahvamajas E-N 16:00-19:00.
kolmapäev, 27. aprill 2011
10. mail teisipäevakul ÕPITUBA, teeme riidest lilli
Siin juhendaja kujundatud reklaam.
Palun eelregistreeruda helena_aug@hotmail.com.
Juhei, kevadel ja suvel kanname lilli kaelas, peas, kottidel ja rinnas :) Pildid siin ja siin
Helena
PS. klikka pildid, saab suuremalt ette.
Palun eelregistreeruda helena_aug@hotmail.com.
Juhei, kevadel ja suvel kanname lilli kaelas, peas, kottidel ja rinnas :) Pildid siin ja siin
Helena
PS. klikka pildid, saab suuremalt ette.
teisipäev, 26. aprill 2011
Teisipäevak, 3. mail FOTO JA EGERTA MÄNDMETS
Ei lase me veel kevadpäikesel ega suveootusel teisipäevakutel puhkusele minna.
Juba 3. mail räägib Egerta meile sellest, kuidas tehe fotot looduses. Tõenäoliselt karusid ja rebaseid me pildistama ei hakka (kuigi jubedalt ju tahaks), aga kõigest muust.... Tule kohale, paneme paika ka workshopi aja ja teema.
Teisipäevaku osalustasu 1.60 eurot. Algus kell 19:00 (agarad lapsevanemad, kelle laps Jussikese lasteaia käib, koristab enne seda lasteaia ümber :))
Siinkohal saaksin Egertat kiita, alati on ta aidanud mul teha kirbuka kuulutusi, lasteaia heategevusürituste kuulutusi ja palju muud. Ja nüüdki kui täna panime fototeemat paika, oli kribeli krabeli ta meile kena flaieri valmis teinud.
Tgl oleks tore, kui oma osalemisest teada annaksid helena_aug@hotmail.com
Helena
Klikka flaieril.
Juba 3. mail räägib Egerta meile sellest, kuidas tehe fotot looduses. Tõenäoliselt karusid ja rebaseid me pildistama ei hakka (kuigi jubedalt ju tahaks), aga kõigest muust.... Tule kohale, paneme paika ka workshopi aja ja teema.
Teisipäevaku osalustasu 1.60 eurot. Algus kell 19:00 (agarad lapsevanemad, kelle laps Jussikese lasteaia käib, koristab enne seda lasteaia ümber :))
Siinkohal saaksin Egertat kiita, alati on ta aidanud mul teha kirbuka kuulutusi, lasteaia heategevusürituste kuulutusi ja palju muud. Ja nüüdki kui täna panime fototeemat paika, oli kribeli krabeli ta meile kena flaieri valmis teinud.
Tgl oleks tore, kui oma osalemisest teada annaksid helena_aug@hotmail.com
Helena
Klikka flaieril.
Kerli artikkel, ilmus 13.04, head lugemist
ÜLESKUTSE KOHALIKELE KÄSITÖÖMEISTRITELE
Sõnumitoojas artikkel klikka siin
Ja copy pastega
Ammustest aegadest on emad ja vanaemad oma lastele, eeskätt tütardele, õpetanud käsitööd ja nemad omakorda enda lastele ning lastelastele.
Tänapäeval see kahjuks päris nii ei ole, sest käsitööst ei peetud vahepeal midagi. Käsitöö tegemine jäi unustuse hõlma.
Nüüd on lood teisiti. Eestis peetakse palju lugu rahvuslikust käsitööst, harvad pole kaubad, kus on tänapäevaselt kasutatud Eesti rahvuslikku mustrit – parim näide, mis kõigil kohe meenub, on seelikutriibu-mustrilised kinkekotid või tennised.
Tänased noored emad tahavad osata käsitööd teha.
Paraku me ei tea, kes veel oskab käsitööd, tahab seda õpetada ja jagada nooremate põlvkondadega. Selline info kahjuks puudub.
2009. aasta sügisel alustas Kuusalus isetegemise ja käsitöö seltsing Koostegemise Rõõm teisipäevakutega ja kord kuus toimuvate erinevate stiilide õpitubadega.
Kutsume juhendajad kohapeale, et mitte käija ise kusagil kaugel õppimas. Oleme näinud kurja vaeva, et leida erinevate käsitööliikide juhendajaid, oleme otsinud neid praktiliselt teisest Eesti otsast. See on ju kummaline – otsida kaugelt juhendajaid, kui tegelikult võiks neid tarku, osavaid ja tublisid inimesi olla ka siin lähedal, oma koduvallas? Kindlasti on, aga, kes nad on? Meil pole ülevaadet inimestest, kes teevad ilusat käsitööd ja oleksid lahkesti nõus seda noorema põlvkonnaga jagama.
Seltsingu Koostegemise Rõõm kooskäimistel on korduvalt tulnud jutuks, et vanem generatsioon võiks ju ka, näiteks kudumistarkusega, meie sekka tulla.
Kas peaks olema vallamajas keegi, kes omab vastavat infot. Tundub, et vallamaja pole päris see õige koht. Kas äkki rahvamajade juurde kogutaks sellist infot – aga tekib küsimus, kes siis rahvamajast peaks niisuguse asjaga tegelema, tänapäeval pole ju rahvamajadel üldjuhul kunstilist juhti. Või äkki hoopis külavanematel võiks olla hea ülevaade oma külarahva tegemistest ja oskustest? Viimane tundub justkui kõige teostatavam variant. Ja kindlasti peaks taaskord pöörduma küsivate silmadega vallavalitsuse ning tema kodulehe poole? Info võiks olla kodulehelt kättesaadav.
Mõni käsitööoskaja võib enda niiöelda ülesandmise kohta väita, et ta ei oska õpetada ega taha avalikku tähelepanu. Õpetamise kohapealt oskan mina oma kogemusest Koostegemise Rõõmu põhjal öelda, et meil on käinud palju juhendajaid, kellele olime esimesed õpetatavad, ja pärast seda on nad juba korduvalt juhendanud erinevaid rühmi.
Miks ei võiks Kuusalu vald olla selline, kus peetakse eriliselt lugu jätkusuutlikust käsitöö teadmiste edasiandmisest.
Kuusalus pole ammu olnud käsitööst näitust. Parandan end, eelmisel aastal, kui Kuusalu rahvamaja pidas juubelit, oli väike nurgake, aga see oli väga marginaalne osa sellest, milleks meie oma valla inimesed on võimelised ja millist käsitööd nad teevad.
Seltsing Koostegemise Rõõm võtaks hea meelega enda peale kohustuse kord aastas koguda kokku eksponeerimist võimaldavad käsitööesemed ja koostöös Kuusalu rahvamajaga panna üles näituse.
Kui keegi käsitöömeister tahab endast teada anda, kirjutage mulle aadressil kerli.kostritski@mail.ee
Sõnumitoojas artikkel klikka siin
Ja copy pastega
Ammustest aegadest on emad ja vanaemad oma lastele, eeskätt tütardele, õpetanud käsitööd ja nemad omakorda enda lastele ning lastelastele.
Tänapäeval see kahjuks päris nii ei ole, sest käsitööst ei peetud vahepeal midagi. Käsitöö tegemine jäi unustuse hõlma.
Nüüd on lood teisiti. Eestis peetakse palju lugu rahvuslikust käsitööst, harvad pole kaubad, kus on tänapäevaselt kasutatud Eesti rahvuslikku mustrit – parim näide, mis kõigil kohe meenub, on seelikutriibu-mustrilised kinkekotid või tennised.
Tänased noored emad tahavad osata käsitööd teha.
Paraku me ei tea, kes veel oskab käsitööd, tahab seda õpetada ja jagada nooremate põlvkondadega. Selline info kahjuks puudub.
2009. aasta sügisel alustas Kuusalus isetegemise ja käsitöö seltsing Koostegemise Rõõm teisipäevakutega ja kord kuus toimuvate erinevate stiilide õpitubadega.
Kutsume juhendajad kohapeale, et mitte käija ise kusagil kaugel õppimas. Oleme näinud kurja vaeva, et leida erinevate käsitööliikide juhendajaid, oleme otsinud neid praktiliselt teisest Eesti otsast. See on ju kummaline – otsida kaugelt juhendajaid, kui tegelikult võiks neid tarku, osavaid ja tublisid inimesi olla ka siin lähedal, oma koduvallas? Kindlasti on, aga, kes nad on? Meil pole ülevaadet inimestest, kes teevad ilusat käsitööd ja oleksid lahkesti nõus seda noorema põlvkonnaga jagama.
Seltsingu Koostegemise Rõõm kooskäimistel on korduvalt tulnud jutuks, et vanem generatsioon võiks ju ka, näiteks kudumistarkusega, meie sekka tulla.
Kas peaks olema vallamajas keegi, kes omab vastavat infot. Tundub, et vallamaja pole päris see õige koht. Kas äkki rahvamajade juurde kogutaks sellist infot – aga tekib küsimus, kes siis rahvamajast peaks niisuguse asjaga tegelema, tänapäeval pole ju rahvamajadel üldjuhul kunstilist juhti. Või äkki hoopis külavanematel võiks olla hea ülevaade oma külarahva tegemistest ja oskustest? Viimane tundub justkui kõige teostatavam variant. Ja kindlasti peaks taaskord pöörduma küsivate silmadega vallavalitsuse ning tema kodulehe poole? Info võiks olla kodulehelt kättesaadav.
Mõni käsitööoskaja võib enda niiöelda ülesandmise kohta väita, et ta ei oska õpetada ega taha avalikku tähelepanu. Õpetamise kohapealt oskan mina oma kogemusest Koostegemise Rõõmu põhjal öelda, et meil on käinud palju juhendajaid, kellele olime esimesed õpetatavad, ja pärast seda on nad juba korduvalt juhendanud erinevaid rühmi.
Miks ei võiks Kuusalu vald olla selline, kus peetakse eriliselt lugu jätkusuutlikust käsitöö teadmiste edasiandmisest.
Kuusalus pole ammu olnud käsitööst näitust. Parandan end, eelmisel aastal, kui Kuusalu rahvamaja pidas juubelit, oli väike nurgake, aga see oli väga marginaalne osa sellest, milleks meie oma valla inimesed on võimelised ja millist käsitööd nad teevad.
Seltsing Koostegemise Rõõm võtaks hea meelega enda peale kohustuse kord aastas koguda kokku eksponeerimist võimaldavad käsitööesemed ja koostöös Kuusalu rahvamajaga panna üles näituse.
Kui keegi käsitöömeister tahab endast teada anda, kirjutage mulle aadressil kerli.kostritski@mail.ee
Tellimine:
Postitused (Atom)